Eriline jõulukaart

J.Tammo

Jutlus on ilmunud 2020 a. detsembrikuu Kuulutajas

Jõulud on erilised pühad. Ühelgi muul ajal ei lähene ilmalik ja pühalik teineteisele sedavõrd, kui jõuluajal. Oleme harjunud kaubamajade sagina ja perekondlike kogunemistega. Seekord toimub aga kõik 2+2 distantsil ja maskides. Võib-olla aitab see uus olukord süveneda nende pühade sisusse ja leida midagi hingele.

Rahvas kes ei mõista oma Jumalat

Mu laual on vanaaegne postkaart, millel on kujutatud laut öise tähistaeva all, inglid, Joosep ja Maarja ning jõululaps sõimes, taamal karjased lõkke ääres. Üle hälli serva vaatavad aga ustavad tööloomad härg ja eesel. Aga kust nemad tulevad? Aastast 350 on säilinud Rooma lähedal üks bareljeef, millel on kujutatud Jeesuslast sõimes üle sõime ääre vaatavate härja ja eesliga. Nad ei ole seal juhuslikult. Prohvet Jesaja ütleb kriitiliselt: „Härg tunneb oma peremeest ja eesel oma Issanda sõime, aga Iisrael ei tunne, mu rahvas ei taha mõista.“ Js 1:3 Niisiis Jumala ja Tema plaanide tundmine ei ole enesestmõistetav ja seda isegi Jumala äravalitud rahva jaoks. Miks? Sest me oleme oma tunnetuses valivad. Mõnele ei meeldi inglid, teisele tähetargad, kolmandatele karjased, neljandatele Jeesuse vanemad, kes on juudid ja on ka neid, kellele ei meeldi väikesed lapsed. Kui kõik saaksid oma tahtmist jääksid sellele pildile vaid härg ja eesel. Nendega pole probleemi, sest nemad mäluvad seal vaikselt oma heinatuusti.

Kingitus ja uudishimu

Oleme nagu väikesed lapsed, kes igahommikust advendikalendri aknakesest pudenevat kommi oodates pistame nutma, kui jõululaupäeva hommikul jääb see tulemata, sest kuuse all on hoopis suur kast kingitustega. Mis võiks olla sellel pildil siis see suur kingitus? Sellele küsimusele vastab ingli kuulutus karjastele väljal: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“ Lk 2:10

Iga lapse sünd muudab lähedased inimesed uudishimulikuks. Nii juhtus ka tookord, kuid vastavalt sündinu tähtsusele olid sellesse uudishimu lainesse haaratud karjased väljal ja tähetargad kaugelt Kaldeast. See uudishimu äratav sõnum puudutab meidki. Laps Petlemmas on sündinud meilegi ja sellepärast me seda sünnipäeva tähistamegi. Me tähistame inimajaloo kõige tähtsamat sündmust alates inimese loomisest Jumala näo järele. See jumalanäolisus, mis aastatuhandete vältel on meis tuhmunud, ilmub meile taas uue säraga Petlemma sõimes.

Jumal saab lihaks

„Jumal saab lihaks. Kes suudab seda saladust mõista?“ küsib üks tähelepanuväärsemaid protestantlikke müstikuid Gerhard Tersteegen. Mis teeb siis selle lapse nii eriliseks? Paari aasta eest tekitas maailmas elevust ühe Hiina geeniteadlase katse luua „crisp-beebid“. Nimetus tuli geeni kääridest, mida ta kasutas nende laste „loomiseks“. Ta lülitas välja geeni, mis oli vastuvõtlik HIV-viirusele. Loodetavasti olid sellel teadlasel head kavatsused ja terapeutilised eesmärgid. Tegelikult toimus aga eetilise piiri rikkumine. Järgnes suuri vaidlusi. Kas tohib inimeseks olemise aluseid muuta või mitte? Kasutades kaasaegse teaduse võimalusi oleks ju võimalik luua „kunstlikult“ avardatud ja täiuslik inimene. Aastaks 2100 võiks sellise inimese elueaks olla 150 aastat. Nii nagu me praegu eristame kaasaegset inimest neandertallastest, nii eristataks kord „laiendatud“ inimest praegusest. Praegusest homo sapiensist võiks saada täiuslik kõrgem olend - homo deus (jumal inimene).

Tuleme tagasi tolle vana jõulukaardi juurde. Sellel kirjeldatud imelise lapse sünni taga on kogu universumi Looja kogu oma tarkuses ja vägevuses. Talle kuulub meelevald taevas ja maa peal. Ta ei tule maailma päästma superoptimeeritud inimesena, vaid lihtsa pere lihtsa lapsena, kes on elu heitlustes haavatav nagu meiegi. Jeesuslaps sõimes on Looja Jumala otsustav jaa inimelu piiratusele. Tema naeratuses ja nutus avaneb meile kaotsiläinud paradiis. Tema õpetus, elu, kannatus, surm ja ülestõusmine näitavad teed, mida käia. Tema ongi jõulude suurim kingitus. Evangelist Johannes võtab selle kingituse tähenduse kokku sõnadega: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ Jh 3:16

Lihtsate inimeste kohtumised

Selle lapse sünd mitte ainult ei rahulda meie uudishimu, vaid puudutab meid kõiki. Jeesus, inimkonna uus algus, ei sünni kuningakojas, preestrite või kirjatundjate peres. Ta sünnib lihtsa puusepa Joosepi ja tema noore naise Maarja ajutises ulualuses. Evangeelium räägib meile loomalaudast. See on pilt kibedast vaesusest. Meil on tegemist lihtsate südametega, lihtsate inimestega. Maarja ütleb oma kiituslaulus: „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale.“ Lk 1:46-47 Jumal ei kõnni alati rikaste ja vägevate teedel. „Ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.“ S. 51b

Jumal kõnnib alandlike teed

Jõulud näitavad meile, et Jumalale pole oluline mitte see, mida oleme saavutanud. Me võime lennata kuule ja marsile, manipuleerida oma laste geene, kuid Looja palge ees oleme ikkagi vaesed ja sõltuvad. Samadest laboratooriumidest, kust pärinevad inimkonna kõige isekamad unistused, võivad lähtuda ka kõige hukatuslikumad viirused, mis peatavad maailma mõne kuuga.

Jõulukaart tuletab meile meelde, et tark usaldab oma Loojat. Või nagu tark Saalomon õpetussõnades ütleb: “Tuleb uhkus, tuleb ka häbi, aga alandlikel on tarkus.” Õp 11:2 Jõulusõnum ongi vaimult alandlikele, kes leiavad armu ja kogevad Jumala armastust. Alandlik mõistab, et ta sõltub Jumala armastusest.  Alandlikule ja uurivale vaimule lööb isegi pimedaim öö särama ja ta kuuleb ilmakärast hoolimata ingli sõnumit: „Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu…“

Inimesena sündinud Jumala armastus

Taaveti linnas sündinud Issand Jeesus Kristus kasvab, et kõndida selles maailmas rahu, õigluse ja halastuse teed. See pole lai ja avar tee, mis viib hukatusse, vaid kitsas ja ahtake ellu viiv tee. See tee algab Petlemma sõimest, oma maise isa Joosepi kõrvalt puusepatöökojast, muutub Õpetaja ja Tervendaja rännuteeks jõudes kohtukotta ja ristipuule. Oma elule mõeldes võis Õnnistegija öelda: „Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.” Mt 8:20 Ometi just Tema, kellel polnud maist kodu, võis öelda: “Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minuses! Minu Isa majas on palju eluasemeid…” Jh 14:1-2

Meid kõiki julgustades on Jumala Poeg ise kaitsetu põlguse, üksinduse ja kodutuse suhtes. Tema armastus meie vastu on kõigest hoolimata tugevam kui surm. Maise teekonna lõpus, kui astume ülestõusmise saladusse, mõistame, kes too Kuningate Kuningas oli, kes sõimes sündinuna ja ristil surnuna võis öelda: „Mina olen tee, tõde ja elu!“

Kuid ärgem pangem veel seda imelist jõulukaarti käest, veel on midagi. Evangelist Johannes ütleb:  „Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse…“ Jh 1:12  Meie ees on Maarja ja Joosep ning Jeesuslaps. Inglid kummarduvad püha perekonna üle. Härg tunneb oma peremehe ja eesel oma Issanda sõime. Nad ei kutsu meid ainult hetkeks või aastavahetuseks jumaliku öö saladust imetlema, vaid saama püha perekonna liikmeks. Kuidas oleks see võimalik? Juba 5. sajandil ütleb Hippo piiskop Augustinus oma jõulujutluses: „Sündigu Kristus ka teie hinge! Ta on tõde, rahu ja õiglus! Võtke ta vastu!“

Palvetagem!

Issand Jeesus Kristus, sünni minugi hinges, et võiksin saada Sinu pere liikmeks! Kanna mind läbi elu heade ja kurjade päevade, läbi rõõmu ja leina! Sina oled väärt võtma au ja austust.