Eriline jõulukaart
J.Tammo
Jutlus on ilmunud 2020 a. detsembrikuu Kuulutajas
Rahvas kes ei mõista oma Jumalat
Mu laual on vanaaegne postkaart, millel on kujutatud laut
öise tähistaeva all, inglid, Joosep ja Maarja ning jõululaps sõimes, taamal
karjased lõkke ääres. Üle hälli serva vaatavad aga ustavad tööloomad härg ja
eesel. Aga kust nemad tulevad? Aastast 350 on säilinud Rooma lähedal üks bareljeef,
millel on kujutatud Jeesuslast sõimes üle sõime ääre vaatavate härja ja
eesliga. Nad ei ole seal juhuslikult. Prohvet Jesaja ütleb kriitiliselt: „Härg tunneb oma peremeest ja eesel oma Issanda sõime,
aga Iisrael ei tunne, mu rahvas ei taha mõista.“ Js 1:3 Niisiis Jumala ja Tema
plaanide tundmine ei ole enesestmõistetav ja seda isegi Jumala äravalitud rahva
jaoks. Miks? Sest me oleme oma tunnetuses valivad. Mõnele ei meeldi inglid,
teisele tähetargad, kolmandatele karjased, neljandatele Jeesuse vanemad, kes on
juudid ja on ka neid, kellele ei meeldi väikesed lapsed. Kui kõik saaksid oma
tahtmist jääksid sellele pildile vaid härg ja eesel. Nendega pole probleemi,
sest nemad mäluvad seal vaikselt oma heinatuusti.
Kingitus ja uudishimu
Oleme nagu väikesed lapsed, kes igahommikust advendikalendri
aknakesest pudenevat kommi oodates pistame nutma, kui jõululaupäeva hommikul
jääb see tulemata, sest kuuse all on hoopis suur kast kingitustega. Mis võiks
olla sellel pildil siis see suur kingitus? Sellele küsimusele vastab ingli
kuulutus karjastele väljal: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt
rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas
Päästja, kes on Issand Kristus.“ Lk 2:10
Iga lapse sünd muudab lähedased inimesed uudishimulikuks.
Nii juhtus ka tookord, kuid vastavalt sündinu tähtsusele olid sellesse
uudishimu lainesse haaratud karjased väljal ja tähetargad kaugelt Kaldeast. See
uudishimu äratav sõnum puudutab meidki. Laps Petlemmas on sündinud meilegi ja
sellepärast me seda sünnipäeva tähistamegi. Me tähistame inimajaloo kõige
tähtsamat sündmust alates inimese loomisest Jumala näo järele. See
jumalanäolisus, mis aastatuhandete vältel on meis tuhmunud, ilmub meile taas
uue säraga Petlemma sõimes.
Jumal saab lihaks
„Jumal saab lihaks. Kes suudab seda saladust mõista?“ küsib
üks tähelepanuväärsemaid protestantlikke müstikuid Gerhard Tersteegen. Mis teeb
siis selle lapse nii eriliseks? Paari aasta eest tekitas maailmas elevust ühe
Hiina geeniteadlase katse luua „crisp-beebid“. Nimetus tuli geeni kääridest,
mida ta kasutas nende laste „loomiseks“. Ta lülitas välja geeni, mis oli
vastuvõtlik HIV-viirusele. Loodetavasti olid sellel teadlasel head kavatsused
ja terapeutilised eesmärgid. Tegelikult toimus aga eetilise piiri rikkumine. Järgnes
suuri vaidlusi. Kas tohib inimeseks olemise aluseid muuta või mitte? Kasutades
kaasaegse teaduse võimalusi oleks ju võimalik luua „kunstlikult“ avardatud ja
täiuslik inimene. Aastaks 2100 võiks sellise inimese elueaks olla 150 aastat.
Nii nagu me praegu eristame kaasaegset inimest neandertallastest, nii
eristataks kord „laiendatud“ inimest praegusest. Praegusest homo sapiensist
võiks saada täiuslik kõrgem olend - homo deus (jumal inimene).
Tuleme tagasi tolle vana jõulukaardi juurde. Sellel
kirjeldatud imelise lapse sünni taga on kogu universumi Looja kogu oma tarkuses
ja vägevuses. Talle kuulub meelevald taevas ja maa peal. Ta ei tule maailma
päästma superoptimeeritud inimesena, vaid lihtsa pere lihtsa lapsena, kes on
elu heitlustes haavatav nagu meiegi. Jeesuslaps sõimes on Looja Jumala otsustav
jaa inimelu piiratusele. Tema naeratuses ja nutus avaneb meile kaotsiläinud
paradiis. Tema õpetus, elu, kannatus, surm ja ülestõusmine näitavad teed, mida
käia. Tema ongi jõulude suurim kingitus. Evangelist Johannes võtab selle
kingituse tähenduse kokku sõnadega: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et
ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks,
vaid et tal oleks igavene elu.“ Jh 3:16
Selle lapse sünd mitte ainult ei rahulda meie uudishimu,
vaid puudutab meid kõiki. Jeesus, inimkonna uus algus, ei sünni kuningakojas,
preestrite või kirjatundjate peres. Ta sünnib lihtsa puusepa Joosepi ja tema
noore naise Maarja ajutises ulualuses. Evangeelium räägib meile loomalaudast.
See on pilt kibedast vaesusest. Meil on tegemist lihtsate südametega, lihtsate
inimestega. Maarja ütleb oma kiituslaulus: „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim
hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse
peale.“ Lk 1:46-47 Jumal ei kõnni alati rikaste ja vägevate teedel. „Ta on
pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.“ S. 51b
Jumal kõnnib alandlike teed
Jõulud näitavad meile, et Jumalale pole oluline mitte
see, mida oleme saavutanud. Me võime lennata kuule ja marsile, manipuleerida
oma laste geene, kuid Looja palge ees oleme ikkagi vaesed ja sõltuvad. Samadest
laboratooriumidest, kust pärinevad inimkonna kõige isekamad unistused, võivad
lähtuda ka kõige hukatuslikumad viirused, mis peatavad maailma mõne kuuga.
Jõulukaart tuletab meile meelde, et tark usaldab oma
Loojat. Või nagu tark Saalomon õpetussõnades ütleb: “Tuleb uhkus, tuleb ka häbi,
aga alandlikel on tarkus.” Õp 11:2 Jõulusõnum ongi vaimult alandlikele,
kes leiavad armu ja kogevad Jumala armastust. Alandlik mõistab, et ta sõltub
Jumala armastusest. Alandlikule
ja uurivale vaimule lööb isegi pimedaim öö särama ja ta kuuleb ilmakärast
hoolimata ingli sõnumit: „Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu…“
Inimesena sündinud Jumala armastus
Taaveti linnas sündinud Issand Jeesus Kristus kasvab, et
kõndida selles maailmas rahu, õigluse ja halastuse teed. See pole lai ja avar
tee, mis viib hukatusse, vaid kitsas ja ahtake ellu viiv tee. See tee algab Petlemma
sõimest, oma maise isa Joosepi kõrvalt puusepatöökojast, muutub Õpetaja ja Tervendaja
rännuteeks jõudes kohtukotta ja ristipuule. Oma elule mõeldes võis Õnnistegija
öelda: „Rebastel on
urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks
panna.” Mt 8:20 Ometi just Tema, kellel polnud maist kodu, võis öelda: “Teie
süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minuses! Minu Isa majas on palju
eluasemeid…” Jh 14:1-2
Meid kõiki julgustades on Jumala Poeg ise kaitsetu
põlguse, üksinduse ja kodutuse suhtes. Tema armastus meie vastu on kõigest
hoolimata tugevam kui surm. Maise teekonna lõpus, kui astume ülestõusmise
saladusse, mõistame, kes too Kuningate Kuningas oli, kes sõimes sündinuna ja
ristil surnuna võis öelda: „Mina olen tee, tõde ja elu!“
Kuid ärgem pangem veel seda imelist jõulukaarti käest,
veel on midagi. Evangelist Johannes ütleb: „Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta
meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse…“ Jh 1:12 Meie ees on Maarja ja Joosep ning Jeesuslaps.
Inglid kummarduvad püha perekonna üle. Härg tunneb oma peremehe ja eesel oma
Issanda sõime. Nad ei kutsu meid ainult hetkeks või aastavahetuseks jumaliku öö
saladust imetlema, vaid saama püha perekonna liikmeks. Kuidas oleks see
võimalik? Juba 5. sajandil ütleb Hippo piiskop Augustinus oma jõulujutluses:
„Sündigu Kristus ka teie hinge! Ta on tõde, rahu ja õiglus! Võtke ta vastu!“
Palvetagem!
Issand Jeesus Kristus, sünni minugi hinges, et võiksin
saada Sinu pere liikmeks! Kanna mind läbi elu heade ja kurjade päevade, läbi
rõõmu ja leina! Sina oled väärt võtma au ja austust.
0 kommentaari:
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht