Usust ja poliitikast

 Kommentaare USA presidendi Joe Biden’i ametivande andmise päeval

J.Tammo

Euroopas pole poliitiku usulisel kuuluvusel erilist tähendust. Kakskümmend aastat tagasi, kui Saksa protestant Angela Merkel sai CDU eesistujaks, tekitas see parteis veel küsimusi. Vastvalitud eesistuja Armin Laschet on taas traditsiooniliselt katoliiklane.

 

Ühendriikide poliitikas on see teisiti. Sellele aitas president Donald Trump kindlasti kaasa. Tema teatraalne väljaastumine piibliga Washingtoni Püha Johannese kiriku ees pidanuks talle tagama poliitilise edu või looma vähemalt mulje, et "vaga Ameerika" on tema poolel.

 

Liberaalne ja ilmalik osa ühiskonnast toetab president Joe Bidenit. Milline on siis tema usuline kuuluvus? Küsimus on sedavõrd õigustatud, et Ameerika ühiskond ei tunne Euroopale omast kirikust eemaldumist. Seal valitseb tsiviilreligioosne poliitiline endastmõistetavus.

 

Ametisse astunud uus president on mitmes mõttes üllatus. Ta ei ole mitte Valges Majas ainult teine katoliiklasest president pärast John F. Kennedy't, vaid ka aktiivselt oma usku praktiseeriv president. Silma torkab surnud pojalt pärit roosikrants käerandmel. Valimiste päeva alustas ta missa külastamisega ja oma kõnes pärast valimiste võitmist tsiteeris ta katoliiklikku hümni "On Eagles Wings".

On Eagle's Wings (with lyrics)

 Biden tahab olla ja saada Ameerika ühiskonna lepitajaks. Oma katoliiklikke veendumusi näeb ta selle lepituse võtmena. Ta usub, et katoliikluses endas on midagi, mis annab mõlemale poolele alust ühisteks püüdlusteks.

Oma sotsiaalpoliitiliste veendumuste allikaks peab ta Jeesuse sõnu: "Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda olete teinud mulle." Mt 25:40

Paradoks seisneb selles, et kahes punktis -abordi ja homoabielude suhtes - on ta konservatiivsetele katoliiklastele siiski vastuvõetamatu.

Abordi suhtes on ta siiski öelnud, et ta on isiklikult selle vastu, kuid kaitseb abordi tegemise õigust.

Ei saa välistada, et hiljutine paavsti avaldus homopaaride kooselu seadustamise suhtes ei mõjutanud katoliiklikke valijaid.

 

Ametivande andmisel kõneles  jesuiit Leo O'Donovan, endine Georgetown'i Ülikooli president Washington D.C.. O'Donovan saatis 2015 a. igaviku teele ajukasvaja tagajärjel surnud Bideni vanema poja Beau. Ametisse astumise õnnistuspalve pidas must metodisti pastor Silvester Beaman Bideni kodulinnast Wilmington'ist.

Ametivande andis Biden 1893. aastast Iirimaalt pärit perekonna Piiblil.

 

Bideni asepresident Kamala Harris on usutunnistuselt baptist, kes on tihedalt seotud mustade õiguste eest seismise traditsiooniga. Harris'e vanemad pärinevad Jamaikalt ja Indiast. Meedia väidab, et nende pere elus segunevat baptistliku ja hinduistliku traditsiooni elemendid. Kamala Harris on San Francisco "Third Baptist Church" koguduse liige. Ta andis oma vande kahel Piiblil, isiklikul ja esimese musta ülemkohtuniku Thurgood Marshall'i omal. Kamala Harrise mees on juut.

 

Ilmselt on religiooni suhtes skeptilisel Euroopalgi, kus poliitiku suhet religiooniga peetakse enamasti silmakirjalikuks poliittehnoloogiseks võtteks, sellest midagi õppida, et isiklik usu tunnistamine ei ohusta poliitilist diskursust.